02.01.2023
Minu aasta 2023 algas noortelaagris. Tulin kokale kööki appi süüa tegema. Minu arvates on mu panus suhteliselt olematu, kuid teised on rahul ja natuke olen abiks ikka.
Päevad noortelaagris on olnud kiired. On olnud suhteliselt palju tööd, kuigi enda arust ma nagu ei teegi midagi. Olen suhteliselt väsinud. Kell on varsti juba üks. Hetkel 0:39.
Sain eile köögist natuke varem tuppa, sest aastavahetus venis pikale ja mul on olnud pikad päevad köögis. Jäin enne kaheksat magama, kuid vahepeal ärkasin üles ja nüüd on jälle raske magama jääda. Loodan, et see õnnestub varsti. Täna pean jälle varakult tõusma, et minna kööki appi.
Järjest enam kihluvad minust aastaid nooremad inimesed. Pidevalt näen, et keegi mitu aastat noorem kaunitar on kihlunud. Ma ei saa sellest aru, miks mina ikka veel pole isegi kohtunud kellegagi. Lootsin ja soovisin abielluda 25aastaselt. Soovisin ka, et saan emaks enne kui saan 30. Aga see rong on läinud, sest umbes 3 nädala pärast olen 30, aga last ja abikaasat pole kusagil. Ka see rong on läinud, et ma 30 aastaselt kihlun, sest mul pole tutvusringkonnas inimest, kes võiks olla minu potentsiaalne abikaasa.
Nii raske on leppida sellega, et olen igavesti vallaline. Küllap olen liiga kole selleks, et abielluda, minus pole midagi atraktiivset. Ma elan nagu põrsas. Ükski mees ei taha endale naist, kes elab nagu põrsas ja näeb välja nagu hernehirmutis. Loodetavasti aitab Jumal leppida sellega, et olen loodud õnnetuks vanatüdrukuks, kelle elus on ainult ebaõnnestumised ja läbi kukkumised.