Täna on 14.07.2022, kell on juba 8.26 ja kohe-kohe käib äratus. Mina tahan veel pessu jõuda enne kui välja lähen.
Kell on juba 13.56 ja kohe hakkavad töötoad. Lähen jäätise töötuppa ja hiljem ka tuulelohe valmistamise töötuppa. Mulle meeldib kui saab midagi oma kätega teha.
Kell on juba 18.56 ja kohe algab õhtuteenistus. Istun juba kohas, kus teenistust läbi viiakse. Käisin kahes töötoas. Jäätise töötoas olid ainult lapsed ja poisid. Tundsin end kui muldvana vanamutt nende poiste kõrvalt. Samas oli huvitav ka, kuna töötoa läbiviija kasutas külmutamiseks vedelat lämmastikku, mille temp on vist -170 kraadi. Õnneks lapsed oma käsi sinna sisse siiski ei pannud.
Täna on viimane õhtu ja ma juba ootan, mida Jumal teeb tänasel teenistusel.
Usun, et tuleb hea teenistus. Kõige parem on Jumalat ülistada. Seda võiks kindlasti rohkem olla. Soovin et oskaksin ise ka klaverit paremini mängida ja laulda.
Kell on 23.45. Meil oli täna äge teenistus. Jumal on vägev. Kaks inimest said päästetud. Teenistuse lõpus oli selline tempokam ülistus laul mille refrään on umbes selline: “Paiskub, paiskub maast ülesse, nüüd tunneme. Paiskub, paiskub maast ülesse, me tunneme. Siin jões me elavaks saame. Siin jões me elavaks saame.” Jne. Kahjuks ei ole YouTubes eestikeelset versiooni. Me hüppasime ja tantsisime selle laulu ajal nii, et minul sai võhm otsa ja väsisin täiesti ära 😂 mõni oleks veel minuga hüpanud, aga ma lihtsalt ei jaksanud.