“Tere!” ütles arst. “Teie kutsusite mind?”
“Jah!” ütles Gracelyn.
Arst läks voodis lamava inimese juurde. Naine oli teadvuseta.
“Kas elate mõlemad siin?” küsis arst?
“Ei, ainult mina.” lausus Rachel. “Gracelyn tuli ainult korraks.”
“Me peame su ema kindlasti ära viima, kas sul on kedagi veel siin?”
“Ei, kas ma saan kaasa tulla?”
“Jah, saad korraks tulla, kuid sa ei saa haiglas ööbida. Samuti ei ole hea, kui sa üksi jääd.”
“Ma olen juba suur ja saan hakkama.”
“Me võime Racheli enda juurde võtta nii kauaks kuni ta ema haiglast välja saab.” ütles Gracelyn, tundes südames torget, sest ta pole vanematega veel midagi läbi rääkinud. Ta lihtsalt uskus, et tema vanematel pole selle vastu midagi.
“See oleks väga hea.”
“Rachel, kui sa tahad kaasa tulla, siis sõbranna peab praegu koju minema, hetkel ei saa me teid mõlemaid kaasa võtta.”
“Olgu, ma jätan enda ema numbri, juhuks kui on vaja Rachelile järgi tulla.” Gracelyn läks oma koju.
*** HAIGLAS ***
“Sina oled Rachel?” küsis arst.
“Jah, kuidas mu emal on?”
“Mul on kahju, tema seisund on raske ja ta on väga haige.” selgitas arst.
“Kas ta võib surra?”
“Kui aus olla, siis jah. Ta võib surra.” vastas arst.
Tüdruku süda murdus ning ta hakkas nutma. Siis meenus talle kiri, mille ema oli talle kirjutanud. Ta tahtis seda lugeda. Samas ta ei julgenud seda lugeda. Ta võttis selle taskust, vaatas korra ning pani taskusse tagasi.
Ta tundis tohtutut väsimust ja tal tekkisid külmavärinad. Tema keha ja lihased valutasid ning tema silmad vajusid kinni.
“Rachel, ärka üles, ma arvan, et on aeg su sõbranna järgi kutsuda,” sosistas arst ning raputas õrnalt tüdrukut, kuid tundis siis, et tüdruk on väga kuum.
Arst tõi kiiresti kraadiklaasi, mis näitas palavikku üle 40 kraadi. Naine võttis tüdruku sülle, ning viis ta ühte palatisse, et teha talle ka uuringuid. Tüdruk oli pidevalt haige olnud ja pole oma elu jooksul kordagi täisväärtuslikku ravi saanud, sest neil polnud lihtsalt raha, et ravimeid osta või mingeid analüüse lasta teha. Kehva ravi tõttu olid ka Racheli analüüsitulemused kehvad. Rachel pidi haiglasse jääma. Esimest korda elus sai ta korralikku ravi ja turgutust.
Arst helistas Gracelyni perele, et teavitada neid Racheli seisundist. Gracelyni pere palvetas Racheli pere eest.