Väike tüdruk tundis kõigest hoolimata end süüdi, et tema jaoks võõrad inimesed, teevad temale nii palju head. Ta oli harjunud sellega, et teised mõnitavad teda tema välimuse, riietuse, kodu jne pärast.
Tüdruk polnud kunagi käinud lasteaias ja see, et ta kooli sai, oli suur ime. Tüdruku ema küll tegeles veidi temaga, kuid väga palju tööd ja vaeva nägi temaga ta õpetaja.
Tüdrukul polnud siiani koolis mitte ühtegi sõpra. Õpetaja tegi kõik endast oleneva, et vähendada kiusamist, kuid 100% vältida tal seda ei õnnestunud. Racheli õpetaja teadis alati sisimas, et tüdruk läks tegelikult liiga vara kooli. Ja ta kahtlustas, et 3.11 polnud tegelikult neiu sünnipäev. Õnneks oli laps ise üsna tubli ja pingutas nii palju kui oskas. Ta õppis alati koolis ära, sest kodus selleks võimalus puudus. Koolis sai ta vajadusel abi ja selgitust küsida. Oli ime, et ta oli kehvast tervisest hoolimata jõudnud neljandasse klassi.
Et ta sel õppeaastal oli liiga palju puudunud, siis jäeti ta klassi kordama. Tüdruk oli õnnetu, kuid mõistis, et kehv tervis lihtsalt ei lasknud tal korralikult koolis käia.
Hannah õpetas teda suvel, et tüdrukut natuke järgi aidata. Rachelil polnud õrna aimugi, millise õnnistuse osaks ta on saanud tänu sellele, et Gracelyn tema ellu tuli.
“Tüdrukud! Tulge palun ruttu tuppa! Me peame kohe haiglasse minema!” hüüdis Hannah.
“Aga miks? Kas Racheli emaga on midagi?”
“Jah, arst helistas. Racheli ema tahab tüdrukut väga näha. Ta on hetkel ärkvel, kuid pean tunnistama, et ta tervis on väga kehv ja arstid endiselt lootust ei anna. ”
Rachel hakkas nutma, sest ta aimas halba. Isa polnud ta kunagi näinud ja nüüd tundus, et jääb emast ka ilma. Ta ei olnud selleks üldse valmis.
Hannah läks koos tüdrukutega haiglasse, kuid Maria palatisse läks Rachel üksinda.
“Kallis….tütreke…mul…on….hea……….meel…….sind……näha.” ütles Maria väga nõrgalt ja katkendlikult. Ta pidi rääkimiseks palju pingutama.
“Mul…..on..aeg…….minna,………kuid…..ma…………palun….anna..mulle..andeks…ma…olen…nii…….palju….vigu…..teinud…palun…..andesta……….mulle!”
“Ma olen sulle kõik andeks andnud, ära anna alla…sa saad terveks..pead saama! Emme…ära jäta mind maha!” nuttis Rachel.
“Aitäh!…..Palun….loe…………mu..,….kirja…..seal….on…..kogu……….tõde!….See….on…….väga…..tähtis….tea,….et…..sisimas………ma….olen….sind……koguaeg….armastanud……” naine sulges silmad ja suri. Rachel nuttis. “Palun tule tagasi! Palun ära jäta mind maha, ära jäta mind üksi! Tule tagasi!”