Osalesin sel sügisel, 19-21. oktoober noorte sügislaagris. See oli üks lahedamaid kogemusi, mis mul on olnud. Enne laagrit oktoobri kaks esimest nädalat oli mul puhkus, millest suurem osa olin haige. Nimelt oli mul umbes kuus päeva järjest õhtuti palavik ja mitte väike. Köha oli ka päris korralik. Olin kusagilt kopsupõletiku saanud. See oli päris kohutav kogemus, sain antibiootikumid peale ning laagriajaks olin juba terve. Jumal siiski tahtis, et sinna laagrisse saaksin. Reedel, 19. oktoobril oli mul seminaritöö kaitsmine, mis lükkus päris palju edasi ajaliselt, aga mul oli vaja kahese bussi peale jõuda. Sain oma töö kaitstud, õnneks positiivse tulemusega (seda ma kohe ei teadnud, alles bussis sain teada. Tormasin siis bussijaama, et pilet osta, avastasin, et kõik piletid olid välja müüdud aga mul oli vaja bussi peale saada. Jäin siis ootama, et äkki mahun ikka peale ja ma sain peale. Nüüd tagant järgi mõeldes, oli see Jumala juhtimine. Laagris olles kõige meeldejäävam ja parem oli laupäevaõhtune palveteekond. Saime käia ja mõtiskleda ning palvetada, oli võimalus ka eestpalveks. Kui esimest korda tahtsin eestpalvele minna, siis olid need inimesed hõivatud, kelle juurde ma konkreetselt minna tahtsin. Ootasin natuke ja läksin tagasi palveteekonnale ja peale seda läksin eestpalvele.
Seda, mis seal toimus peab ise kogema. Need inimesed ei saanud mu eest väga kaua palvetada, kui ma hakkasin nutma. Ma olin suhteliselt nõrk ja suutsin vaevu püsti seista. Ühel hetkel üks neist küsis, kas tahan panna põlvili ning alistuda Jumalale. Ma tahtsin, sest ma olin nagunii nõrkemas. Tõenäoliselt ma oleks ise lõpuks põlvili vajunud. Nii ma olin siis silmili maas ja nutsin, samal ajal kui minu eest palvetati. Järgmisel päeval kõnetas mind laagris üks kirjakoht 1Kr 15:10: „Aga Jumala armust olen ma see, kes olen, ja tema arm minu vastu ei ole läinud tühja, vaid ma olen neist kõigist palju rohkem vaeva näinud. Aga seda ei ole teinud mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.“ See kirjakoht ei käinud laagris kordagi läbi, küll aga sobis see laagri teemaga: „Armu läbi…“
Tõesti, Jumal on olnud armuline minuga. Tema armastus minu vastu on olnud suurem, kui ma eales oskan ette kujutada. Jumal armastab mind rohkem kui keegi teine seda iial teha suudab. Jumalaga koos olla on nii-nii hea. Vaid edasi, vaid edasi koos Kristusega.