Hei armas lugeja! Mul on hea meel, et oled siia jõudnud. Juba mitu kuud püüan kirja panna oma mõtteid algaja õpetajana.
Mulle väga meeldib mu töö. Armastan seda ja tahaksin sellel alal väga töötada rohkem, kui vaid mõned kuud. Lapsepõlves ma unistasin lasteaias töötamisest. Nüüd mõeldes tagasi, usun, et selle unistuse pani mu südamesse Jumal ise juba siis, kui ma Teda ei tundnudki sellisel määral.
Iga päev veendun selles aina enam ja enam, et see koht on minu jaoks. Üheski teises töökohas pole olnud nii raske, kui praegu. Mul on alati olnud pigem madal enesehinnang, kuid selles töökohas tunnen, et see on veel madalam ja ma pean võitlema.
Kristlasena usun, et need on vaimsed rünnakud, kuna ma teen õiget asja ja olen Jumala tahtes. Hingevaenlasele ei meeldi, kui teen Jumala tahet. Ta tahab, et annaksin alla ja loobuksin, et mind hukatusse saata, kuid Jumal tahab, et võitleksin koos Temaga lõpuni.
Hoolimata sellest, et mul on selles töökohas väga raske, siis ma iga päevaga õpin oma tööd aina rohkem ja rohkem armastama. Sellised väikesed hetked, kus lapsed tulevad kallistama või mitmekesi ripuvad mul küljes, on nii armsad ja kaaluvad üle kõik raskused.
Mulle meeldib mu töö juures see, et iga päev on väljakutse. Iga päev on uus. Kuigi lapsed on enamasti samad. Ütlen enamasti, sest vahel on päris palju puudujaid ja siis jälle on palju lapsi kohal ja nii edasi, seetõttu on kohalolevate laste arv veidi varieeruv.
Olen õpetajana töötanud varsti juba viis kuud. Ja see aeg on olnud väga eriline, on raske, kuid on ka lõbus. Kui olin kaks päeva koolitusel ning läksin tagasi tööle, siis lapsed kohe küsisid, kus Sa olid, nad märkavad kohe, kui olen eemal olnud. Nad panevad tähele kõike seda, mida ei peaks panema ja seda mida võiks kuulata ja tähele panna, nad ei kuula. Muidugi alati on erandeid ja vahel ikka kuulavad ka.
Oli aeg kus teatud põhjustel käisin pigem õhtuses vahetuses, lapsed olid sel ajal juba õues. Nad jooksevad vastu tervitama. Olin umbes viis minutit või natuke rohkem tööl olnud, kui äkki üks laps märkas mind ja jooksis tervitama. Varem on ka selline olukord olnud, et üks laps märkab pisut hiljem, et olen tööl ja siis jookseb kõigile kuulutama. Või siis kui lähen rühma ja mind märgatakse, siis on vaja kohe kõigile kuulutada.
Kuigi ma olen veel täiesti algaja õpetaja, tunnen, et see töökoht on täielikult minu jaoks. Ma usun tõesti siiralt, et see on Jumala vastus minu palvele. Nagu ma juba mainisin, et tahtsin juba lapsepõlves saada lasteaia õpetajaks, see oli mu unistus, aga nagu inimene ikka võib mõnikord teerajalt kõrvale minna ja õppida hoopis midagi muud. Tänaseks mõistan, et ma tahan edasi liikuda selles valdkonnas. Tahan minna õppima magistrisse eesti keele kui teise keele õpetajaks, kui Jumal lubab ja laseb sellel juhtuda. Ja edaspidi tahaks Narva Kolledžisse minna, et õppida koolieelse lasteasutuse õpetajaks mitmekeelses õpikeskkonnas.
Ma poleks iialgi arvanud, et satun vene lasteaeda, aga praegu ma ei kujuta ennast väga ette muus lasteaias. Mulle nii meeldib just see, et ma ei tööta eesti lasteaias, kuigi usun, et eesti lasteaias oleks sama vahva, siis saaksin lastest aru ka. 😃Ma olen nii õnnelik ja tänulik, et mu tööandja oli valmis mind tööle võtma, kuigi mul pole pedagoogilist haridust veel ja kogemus on täiesti null. Ma olen nii tänulik, et mind on vastu võetud. Ma siiralt loodan, et Jumala abiga see jääb see lasteaed praegu minu töökohaks pikemaks ajaks, et ma saan kooli minna ja õppida ning õpitut rakendada, et ma saan käia koolitusel ning võtta kaasa huvitavaid ideid, et ma saan iga päevaga rohkem kogemusi ja oskusi ning teadmisi ja et minu õpetamisviisid muutuvad järjest tõhusamaks ja lõbusamaks.
Ma usun, et Jumala abiga on absoluutselt kõik võimalik. Ma usun, et Ta on mind pannud just sellesse lasteaeda. Ma usun, et ma olen võimeline õppima ja arenema ja loodetavasti olen selle viie kuuga juba natukene parem võrreldes sellega, milline olin esimesel päeval.
Unistada tuleb suurelt. Kõik on võimalik sellele, kes usub. Kuigi mõnikord on seda raske uskuda, siiski unistused täituvad jah, selleks tuleb ise natuke vaeva näha, aga mitte kunagi ei tohi alla anda. Ükskõik kui palju Sa kukud, alati tuleb püsti tõusta ja edasi liikuda. Ükskõik kui palju Sa ebaõnnestud, kõigist neist saab õppida ja edasi liikuda. Enne seda töökohta saatsin sadu CV-sid erinevatesse kohtadesse, kusagile ei tahetud mind (tõsi, Rimis ma töötasin neli kuud, aga see polnud see õige töökoht), ma tahtsin alla anda, aga ma siiski ei andnud. Ma proovisin veel ja veel, kuni lõpuks sain töö, mida tõesti armastan kogu oma südamest.
See ei kehti ainult unistuste töö puhul, vaid kõige puhul. Ära anna mitte kunagi alla. Tee seda, mida armastad ja Sa näed, kuidas aina uued võimalused ja uksed avanevad, Sa näed kuidas kõik raskused muudavad Sind tugevamaks. Ükskõik, kui raske ka poleks. Jumal on alati Su kõrval, kas Sa paned Teda tähele või ei, see on Sinu otsus, aga Jumal ei jäta Sind iialgi maha. Ta armastab Sind rohkem kui keegi teine iial seda teha suudab. Ära anna mitte kunagi alla ja Sa näed lõpuks imesid oma ümber, õpi märkama just neid kõige pisemaid imesid oma elus, siis teed vaikselt ruumi ka suurtele asjadele.